Fookus ja ulatus

Mõjuaruande koostamisel on lähtutud rahvusvahelisest kestlikkuse aruandluse loogikast, kuid seda on rakendatud Maprile omasel praktilisel viisil. Fookuses on teemad, mis on ettevõtte tegevuse, juhtimise ja väärtusahela seisukohalt olulised. Olulisuse hindamise protsessile küsis Mapri lihtkirjalikku tagasisidet ka KPMG Baltics OÜ-lt, kes võrdles lähenemist turupraktikaga ning andis soovitusi kestlikkuse aruande struktuuri kujundamiseks.

Kaardistuse käigus hinnati:

• millist mõju avaldab Mapri tegevus inimestele, keskkonnale ja kogukondadele;
• millised kestlikkusega seotud riskid ja võimalused võivad mõjutada Mapri enda tegevust;
• milliste teemade üle on ettevõttel otsene juhtimisvõime;
• millised teemad vajavad esialgu üldisemat käsitlust, sest andmed või otsene kontroll on piiratud.

Analüüsi keskmes oli vabatahtlikult rakendatud kahese olulisuse põhimõte – hinnati nii Mapri mõju ümbritsevale kui ka seda, kuidas kestlikkusega seotud arengud võivad mõjutada Mapri äri, töökorraldust, mainet ja finantsilist vastupidavust.

2025. aasta mõjuaruande esmane fookus on Mapri Ehituse Eesti tegevusel. See on teadlik valik, sest suurem osa strateegilisest juhtimisest, töömahust ja andmete kättesaadavusest on praegu seotud Eesti ettevõttega.

Läti ja Leedu tütarettevõtete tegevused on mitmes valdkonnas põhimõtteliselt sarnased, kuid nende detailsem aruandlusse kaasamine toimub järk-järgult. Sama kehtib väärtusahela laiemate mõjude kohta. Tarnijate ja alltöövõtjate tegevus mõjutab Mapri jalajälge olulisel määral, kuid nende üle on ettevõtte otsene kontroll piiratud. Seetõttu käsitletakse väärtusahela teemasid 2025. aasta aruandes seal, kus mõju on Mapri juhtimisvõimega realistlikult seotud.

Selline lähenemine aitab hoida aruande sisulise, kontrollitava ja ettevõtte jaoks kasuliku. Mapri ei soovi esitada näitajaid ega väiteid, mille andmekvaliteet ei ole piisav või mille üle puudub tegelik juhtimisvõime.

Mapri mõjuaruande koostamisel võeti arvesse Euroopa kestlikkuse aruandluse üldist loogikat ja ESRS-standardite täna teadaolevat ülesehitust, kuid aruannet ei koostata täismahus ega auditeeritava CSRD/ESRS aruandena. Tegemist on vabatahtliku mõjuaruandega, mis kasutab rahvusvahelisi raamistikke seal, kus need aitavad paremini juhtida, mõõta ja selgitada.

Olulised tugiraamistikud ja lähtekohad on:

• Vabatahtlikkuse alusel CSRD/ESRS (ELi kestlikkuse aruandluse raam) loogika, eelkõige mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamisel;
• ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteem (Mapris kasutuses alates 18.07.2013);
• ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem (Mapris kasutuses alates 31.05.2019);
• ISO 14001 keskkonnajuhtimise süsteem (Mapris kasutuses alates 22.07.2014);
• töötervishoiu ja -ohutuse (ELi tööohutuse direktiivid/ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning sellega seotud määrused), tööaja (ELi tööaja direktiiv/ Eesti töölepinguseadus), andmekaitse (GDPR/Isikuandmete kaitse üldmäärus), küberturbe (ELi NIS2 direktiiv/Küberturvalisuse seadus), tõese ja läbipaistva kommunikatsiooni (ELi ebaausate kaubandustavade direktiiv/Tarbijakaitseseadus) ja kogu ehitusvaldkonnas kehtiv õigusraamistik;
• materjalide ja toodete keskkonnateabe kasutamine seal, kus see on mõistlikult kättesaadav (nt Environmental Product Declarations/Ehitustoodete määrus).

Võrdlus turu ja täna kättesaadaval oleva parima praktikaga näitab, et ehitussektori kestlikkuse aruandlus liigub järk-järgult täpsemate andmete, parema riskijuhtimise ja suurema läbipaistvuse suunas. Ka Mapri eesmärk ei ole teha korraga kõike, vaid liikuda samm-sammult – esmalt korrastada oma andmed ja täiendada oma juhtimispõhimõtted, seejärel laiendada mõõdikuid, ulatust ja sidusrühmade kaasamist.