Kliima, energia ja loodus
Mapri jaoks tähendab kliima, energia ja loodusega seotud teemade juhtimine eelkõige oma mõju mõistmist ja järkjärgulist vähendamist seal, kus ettevõttel on tegelik otsustus- ja juhtimisvõime. Esmane fookus on Eesti tegevusel, hiljem laiendatakse lähenemist Lätti ja Leetu.
Kasvuhoonegaasid (KHG)
Kasvuhoonegaasid ja energiakasutus on ehitussektori olulised keskkonnateemad. Mapri enda otsene mõju tekib eelkõige kütuste, sõidukite, kontorite, objektide tugitegevuste ja ostetud energia kaudu. Suurem osa ehitussektori jalajäljest paikneb siiski väärtusahelas – materjalides, transpordis, tarnijates ja alltöövõtjates.
2025. aastal alustas Mapri KHG jalajälje ja energiatarbimise süsteemsemat kaardistamist. Esmalt keskendutakse skoobile 1 ja 2 ning ettevõtte enda energiakasutusele, sest need on otsesemalt juhitavad ja kontrollitavad. Skoop 3 ja tarneahela energiakasutus lisanduvad järk-järgult ja ainult seal, kus andmeid on võimalik mõistliku kvaliteediga koguda. Mapri põhimõte on lihtne: enne suurte lubaduste andmist tuleb aru saada, mida mõõdame, kui hästi mõõdame ja milliseid otsuseid nende andmete põhjal teha saab.
2025 mõõdikud: 2025. aastal tegi Mapri esimesed pingutused, et alustada kasvuhoonegaaside arvutamist. Selleks koguti süsteemselt täna kättesaadavad algandmed ning sisestati kontrollitud andmed Kliimaministeeriumi poolt kättesaadavaks tehtud „Keskkonna ja KHG jalajälje hindamise 2025 mudelisse“:
- KHG, skoop 1 – 395,16 tCO2e;
- KHG, skoop 2 – 756,93 tCO2e*;
- KHG, skoop 3 – 20,36 tCO2e**.
* KHG arvutuses ei ole hetkel kajastatud rendipindade kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete ning muude külmutusagensit sisaldavate seadmete võimalikud hajusheited. Mapri ei oma kontoripindu ega halda vastavaid hoone tehnosüsteeme, mistõttu nende heidete ulatus ja võimalik kajastamine vajab edaspidi täpsustamist hoonete omanike või haldajate andmete põhjal.
** Skoop 3 on väga väikeses mahus: ainult töötajate tööle-koju liikumine ja tööreisid.
2025. aastal oli Tallinna kontori energiatarbimine 81,9 kWh/m²/a ja Tartu kontori energiatarbimine 60,4 kWh/m²/a. ELi tasandil ei ole büroohoonetele kehtestatud ühtset „parima praktika“ kWh/m²/a vahemikku, hoonete energiatõhusust hinnatakse eelkõige liikmesriikide energiamärgiste, liginullenergiahoone nõuete ja metoodikate alusel. Seetõttu käsitleb Mapri kontorite energiatarbimise näitajaid eelkõige ettevõttesisese võrdlusbaasina, mida saab järgnevatel aastatel jälgida
Kliimaga seotud riskid ja võimalused
Kliimamuutused mõjutavad ehitust nii füüsiliste riskide kui ka turu ja regulatsioonide muutumise kaudu. Tormid, tugevad sademed, kuumalained ja muud ekstreemsed ilmaolud võivad mõjutada objektide töökorraldust, tähtaegu ja ohutust. Samal ajal kasvavad tellijate, finantspartnerite ja regulatsioonide ootused energiatõhususe, jalajälje ja andmete läbipaistvuse osas.
Mapri käsitleb kliimaga seotud riske osana tavapärasest riskijuhtimisest. Füüsilisi riske juhitakse töökorralduse, hädaolukorra protseduuride, keskkonnaaspektide registri ja objektipõhiste meetmete kaudu. Üleminekuriske jälgitakse juhtkonna tasandil koos teiste äri- ja finantsriskidega.
Loodus ja reostuse ennetamine
Mapri ehitab valdavalt reguleeritud ja planeeritud keskkonnas, kuid mõnel objektil võib tegevus olla seotud looduslike alade, põllumajanduspiirkondade, haljastuse või kaitsealade lähedase mõjuga. Sellistel juhtudel on oluline järgida erinõudeid ning hoida pinnast, vett, taimestikku ja elupaiku.
Ehitusobjektidel võib tekkida reostusrisk näiteks kütuste, õlide, kemikaalide, ehitusjäätmete või pinnasetööde tõttu. Kuigi Mapri tegevus toimub reguleeritud keskkonnas ja kehtivate nõuete alusel, ei saa inimlikku eksimust täielikult välistada.
Mapri juhib reostusriske keskkonnaaspektide registri, lubade, objektipõhiste kontrollide, töökorralduse juhiste, nõuetekohase jäätmekäitluse ja litsentseeritud teenusepakkujate kaudu. Vajadusel kaasatakse spetsialiste ning järgitakse kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti ja teiste pädevate asutuste tingimusi. Oluline on, et riskid oleksid teada enne tööde alustamist, mitte alles siis, kui probleem on juba tekkinud.
Fookuses on:
- kaitsealadel ja nende läheduses kehtivate erinõuete täitmine;
- pinnase, vee ja taimestiku kaitse;
- säilitatavate puude ja haljastuse kaitsmine objektidel;
- invasiivsete võõrliikide leviku riski teadvustamine asjakohastes projektides.
2025 mõõdikud: 2025. aastal ei registreeritud mittevastavuste registris kliimaga seotud vahejuhtumeid objektidel. Samuti ei registreeritud juhtumeid, kus oleks loodusele tekkinud otsest lisakahju.
2025. aastal ehitati üks hoone looduslikule kaitsealale/sellega piirnevale alale (AdFactory, Tänassilma tee 19, Tallinn), kus täideti etteantud erinõudeid.
Tarneahela keskkonnamõju
Ehitussektori suurem keskkonnamõju tekib sageli väärtusahelas: materjalide tootmises, transpordis, tarnijate energiakasutuses ja alltöövõtjate tegevuses. Mapri otsene kontroll nende teemade üle on piiratud, kuid ettevõte saab järk-järgult suurendada teadlikkust ja seada oma partneritele selgemaid ootusi.
Hetkel käsitletakse tarneahela keskkonnamõju väga üldisel tasandil. Esimesed sammud on seotud partnerite keskkonnateadlikkuse tõstmise, koostööprotsesside täpsustamise ja tulevikus võimalike hindamiskriteeriumite lisamisega – selleks lisati 2025. aastal Mapris kasutusel olevasse Bauwise tarkvarasse partnerite keskkonnaalaste põhimõtete esmane üldine hindamiskriteerium.
Mapri eesmärk ei ole nõuda partneritelt korraga kõike, vaid liikuda realistlikult: esmalt teadlikkus ja ühised ootused, seejärel parem andmekvaliteet ja täpsem juhtimine.
