Kliima, energia ja loodus

Kasvuhoonegaasid, negatiivne tegelik mõju

Kasvuhoonegaasid (KHG) on peamine kliimamuutuste põhjustaja, need tekivad ehitussektoris nii materjalide tootmise, transpordi kui ka ehitustegevuse käigus. KHG aruandlus on vajalik sektori mõju hindamiseks ja vähendamiseks ning Euroopa Liidu kliimapoliitika ja Eesti riiklike eesmärkide täitmisesse panuse andmiseks, tegemist on veel areneva valdkonnaga.

Mapri Ehitus KHG jalajälg tuleneb nii ettevõtte enda tegevusest (skoobid 1 ja 2) kui eelkõige tarnijate ja alltöövõtjate panusest (skoop 3). Teema on pikaajaliselt oluline ja raskesti pööratav.

Juhtimispõhimõtted 2025. aastal

2025. aastal alustas Mapri Ehitus kestlikkuse teemade teadlikku kaardistamist eesmärgiga hakata neid vabatahtlikult raporteerima. Plaanis on alustada ka KHG andmete süstemaatilise kogumise ja valideerimisega (skoobid 1 ja 2). Eesmärk on luua usaldusväärne metoodika ning integreerida andmekogumine juhtimisprotsessidesse. Vastutus on määratud kvaliteedimeeskonnale, juhtkond ja vajalikud välised partnerid on aktiivselt kaasatud.

Mõõdikud: Eesti ettevõtte osaline KHG skoop 1 ja 2, arvutatakse ja avalikustatakse 2025. aasta mõjuaruandes. Pikemas perspektiivis ollakse valmis laiendama KHG arvutamise ulatust väärtusahelale, aga sellekohased konkreetsed otsused tehakse alles lähiaastatel.

Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga

Euroopa suuremad ehitus- ja inseneriettevõtted on oma majandusaasta aruannetes hakanud järk-järgult kohaldama KHG mõõtmist ja aruandlust. Tänane avalikustatud praktika on sarnane Mapri Ehituse valitud järk-järgulise lähenemisega: esmalt keskendutakse skoopidele 1–2, tagatakse andmete kvaliteet ning alles seejärel seatakse kvantitatiivsed eesmärgid.

Ulatus ja erisused

Esialgu käsitletakse ainult ettevõtte enda tegevusi Eestis, mille üle Mapri Ehitusel on otsustusõigus ja otsene kontroll. Hiljem laieneb lähenemine ka tütarettevõtetele Lätis ja Leedus. Alltöövõtjate ja väärtusahela mõju kajastatakse alguses üldisel tasemel, kuid muutub detailsemaks, kui andmekogumise süsteem areneb ja aruandluse regulatiivsed muutused seda nõuavad või vastavad turupõhised ootused muutuvad.

Kliimaga seotud füüsilised ja ülemineku riskid

Mapri Ehitus on tuvastanud kliimaga seotud füüsilised riskid, nagu ekstreemsed ilmastikunähtused (üleujutused, kuumalaine, tormid), ning üleminekuriskid, mis tulenevad regulatiivsetest muudatustest, süsinikuhinna tõusust ja turu nõudluse muutumisest. Need riskid võivad mõjutada ettevõtte tegevust, varasid ja finantsseisundit pikaajaliselt, kuid teadlik juhtimine võimaldab neid osaliselt käsitleda ka võimalustena.

Kliimaga seotud ülemineku võimalused

Proaktiivne kliimariskide juhtimine annab Mapri Ehitusele võimaluse tugevdada turupositsiooni. Varajane reageerimine kliimapoliitikate karmistumisele ja klientide kasvavatele ootustele loob konkurentsieelise, suurendab edukust riigihangetel ning toetab innovatsiooni, mis aitab pikas perspektiivis vähendada nii energiakulusid kui ka ettevõtte süsinikujalajälge.

Juhtimispõhimõtted 2025. aastal

Kliimaga seotud füüsilised riskid on Mapri Ehituse igapäevases juhtimises juba varasemalt integreeritud. Neid käsitletakse juhtimiskäsiraamatus ning juhitakse hädaolukordade protseduuri kaudu. Riskide maandamise meetmed on kirjeldatud ettevõtte keskkonnaaspektide registris, mida 2025. aastal kestlikkuse teemade kaardistamise ja uuendamise käigus täiendati.

Üleminekuriske jälgitakse süsteemselt juhtkonna iga-aastases ülevaatusprotsessis, kus need on eraldi arutusel (viimane protokoll 21.05.2025). Ilmnemise korral kajastatakse ja juhitakse vastavaid riske ka igapäevajuhtimises. Selline proaktiivne lähenemine on andnud Mapri Ehitusele valmisoleku kiiresti reageerida muutustele, mida kestlikkuse vabatahtlikku aruandluse raames soovitakse edaspidi veelgi tugevdada.

Mõõdikud: Keskkonna teemadega seotud vahejuhtumid ehitusobjektidel, antud mõõdikut kogutakse ja analüüsitakse ettevõttes juba aastaid. Eesmärgistatud avalikustada alates 2025.aasta mõjuaruandest.

Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga

Eestis on kliimariskide ja -võimaluste raporteerimine veel piiratud, kuid tuleviku vaates ESRS E1 standard hakkab osaliselt nõudma nende hindamist ja avalikustamist. Süsteemne ja tänane vabatahtlik käsitlus aitab Mapri Ehitusel maandada ootamatuid kulusid ja tugevdab ettevõtte kohanemisvõimet tuleviku määramatusega.

Ulatus ja erisused

Esialgu käsitletakse ainult tegevusi Eestis, mille üle Mapri Ehitusel on otsustusõigus ja otsene kontroll. Hiljem laieneb lähenemine ka tütarettevõtetele Lätis ja Leedus, kus vastavad riskid on juba täna sarnaselt emaettevõttega juhitud. Alltöövõtjate ja väärtusahela mõju kajastatakse alguses üldisel tasemel, kuid muutub detailsemaks, kui andmekogumise süsteem areneb ja aruandluse regulatiivsed muutused seda nõuavad või vastavad turupõhised ootused muutuvad.

Organisatsioonisisese energiatarbimine, negatiivne tegelik mõju

Mapri Ehituse energiatarbimine (autopark, kontorid ja objektide tugirajatised) moodustab ehitussektori kogumõjust küll väikese osa, kuid on ettevõtte otsese kontrolli all. See toob kaasa KHG heite skoobid 1 ja 2 kaudu (kütused ja ostetud energia). Väärtusahela energiakasutus, mis kajastub skoobis 3, on oluliselt suurem. Energiakasutus suurendab ettevõtte süsinikujalajälge, avaldades kliimamuutuste kontekstis negatiivset mõju.

Juhtimispõhimõtted 2025. aastal

Ettevõte alustab 2025. aastal teadliku kestlikkuse juhtimise osana süsteemset energiatarbimise andmete kogumist ja valideerimist, esmalt Eesti kontoripindade kohta. Pikem eesmärk on tagada, et kõik Mapri kasutatavad kontori- ja tugifunktsioonide pinnad oleksid energiatõhususelt alla riiklike keskmise või soovitusliku taseme.

Mõõdikud: Esmased mõõdikud (elektrienergia intensiivsus kWh/m²/aastas) seotakse KHG skoop 2 arvutustega ning on eesmärgistatud avalikustada 2025.aasta mõjuaruandes. Järk-järgult laieneb vastav seire ka ehitusobjektide energiakasutusele, kui andmete kogumine muutub metoodiliselt ja tehniliselt võimalikuks.

Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga

Eesti riiklikud energiatõhususe eesmärgid näevad ette, et avalike ja ärihoonete energiakasutuse seiret ja vähendamist tuleb järk-järgult laiendada, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist (EED) ning hoonete energiatõhususe direktiivist (EPBD). Samasugust aruandluspraktikat rakendavad ka teised Eesti suurettevõtted, kes on oma kestlikkuse aruannetes toonud välja kontoripindade energiatarbimise intensiivsuse kui peamise mõõdiku, sarnasel Mapri Ehituse esmaste eesmärkidega.

Ulatus ja erisused

Esialgu keskendutakse ainult püsivate kontoripindade energiatarbimisele Tallinnas ja Tartus, kuna see on koheselt mõõdetav ja otseselt kontrollitav. Hiljem on kavas laiendada andmekogumist ka ehitusobjektidele ja muudele rendipindadele Eestis ning järk-järgult ka tütarettevõtete pindadele Lätis ja Leedus.

Organisatsiooniväline energiatarbimine, negatiivne tegelik mõju

Alltöövõtjate ja tarnijate (kohalikud ja globaalsed partnerid) energiakasutus moodustab ehitussektori kogumõjus valdava osa. Kuigi Mapri Ehitusel ei ole otsest kontrolli selle tarbimise üle, on selge, et väärtusahela energiakasutus mõjutab kaudselt ettevõtte süsinikujalajälge.

Juhtimispõhimõtted 2025. aastal

Alltöövõtjate ja tarnijate energiatarbimine on Mapri Ehituse otsese kontrolli alt väljas ning selle kohta puuduvad hetkel süsteemselt kogutavad andmed. Teemat käsitletakse üldisel tasandil, eesmärgiga ennast kursis hoida ja valmistuda tulevikus võimalikuks metoodiliseks seireks.

Esimese sammuna on alltöövõtjate ja kohaliku tarneahela esmaseks kaardistamiseks plaanis Bauwise’i lisada üldise keskkonnateadlikkuse punkt, mis teostatakse 2025.aasta jooksul. Alguses eesmärgiga pigem teadlikkust tõsta, hiljem ka vastava hindamiskriteeriumiga arvestamiseks. Fookus suunatakse antud teema sisulisele käsitlemisele alles pärast seda, kui organisatsioonisisese energiatarbimise andmete kogumise ja juhtimise süsteem on paigas.

Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga

Mapri Ehituse lähenemine on kooskõlas avalikustatud praktikatega, et esialgu on põhirõhk ettevõtte enda energiakäsitlusel ning seejärel laiendatakse seda järk-järgult ka väärtusahelale.

Ulatus ja erisused

Esialgu keskendutakse ainult kohalikele tarnepartneritele, eelkõige alltöövõtjatele. Sarnaselt teiste teemadega alustatakse Eestist ning kui süsteemid on kontrollitult töötavad, laiendatakse vastavat valdkonda ka Lätti ja Leetu.

Looduslike ressursside otsene kasutus, negatiivne potentsiaalne mõju

Ehitussektoris kaasneb paratamatult looduslike ressursside, sh piiratud ja kohalike ressursside kasutus, mis võib avaldada negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Mapri Ehituse tegevus on hästi reguleeritud ja kontrollitud, ehitustööd on ajaliselt piiratud ning tundlikes looduspiirkondades ettevõtte enamjaolt ei ehita.

Invasiivsete võõrliikide levik, negatiivne potentsiaalne mõju

Invasiivsete võõrliikide teema on ehituses oluline, kuna ehitustegevus muudab otseselt keskkonda ning võib soodustada nende liikide levikut. Mapri Ehitus rajab erinevaid põllumajandushooneid ja -rajatisi (nt laudakompleksid, silohooned), mis paiknevad maapiirkondades, kus risk on kõrgem. Pinnasetööd ja taimestiku muutused võivad avada soodsa pinnase invasiivsete liikide levikuks, ohustades kohalikke ökosüsteeme ja raskesti taastatavaid elupaiku. Lisaks võivad invasiivsed liigid levida ka ehitusmaterjalide, pinnase ja haljastusmaterjalide kaudu, kui nende päritolu ja kvaliteeti ei kontrollita.

Reostus, negatiivne potentsiaalne mõju

Ehitussektoris võib tööde käigus tekkida risk, et keskkonda satub reostust (nt pinnase saastumine, kemikaalide või õlide lekked ning ehitusjäätmete väärkäitlus), mis võib kahjustada bioloogilist mitmekesisust. Mapri Ehitus tegutseb valdavalt reguleeritud keskkonnas, kus kõik keskkonnariskid on süsteemselt kaardistatud ja iga objekti tasandil rangelt kontrollitud meetmetega juhitud. Looduslikult tundlikes piirkondades ettevõte ehitustöid reeglina ei teosta, kuid negatiivse potentsiaalse mõju välistamist ei ole võimalik inimliku eksimuse tõttu 100% tagada.

Juhtimispõhimõtted 2025. aastal

Ettevõtte tegevust juhivad riiklikud nõuded ja hanketingimused (sh looduskaitseseadus), mida toetab ettevõtte keskkonnaaspektide register. Mapri Ehituse keskkonnaaspektide register kirjeldab ressursside kasutamise põhimõtted, võimalikud reostus- ja loodusressurssidega seotud riskid ning nende maandamismeetmed, mis on kohustuslikud kõigile töötajatele ja alltöövõtjate töötajatele. Regulaarne sisekontroll ja dokumenteerimine aitavad tagada, et riskid on juhitud ja võimalikud negatiivsed mõjud jäävad minimaalseks. Hangetes ja objektipõhistes dokumentides järgitakse keskkonnanõudeid ning arvestatakse tarnijate keskkonnadeklaratsioone ja tehnilisi andmeid. Vajadusel kaasatakse spetsialiste ning kõik kõrvalsaadused ja kemikaalid käideldakse litsentseeritud teenusepakkujate kaudu. Ettevõte tagab, et looduslikud materjalid, näiteks puit, vastavad Euroopa nõuetele (nt FSC või PEFC sertifikaat, termotöötlus), vältides invasiivsete liikide levikut ja muid negatiivseid keskkonnamõjusid.

Mõõdikud: Looduslike kaitsealadel ja nendega piirnevatel aladel ehitatud hoonete ja rajatiste arv, koos seal kehtinud erinõuetega. Eesmärgistatud avalikustada alates 2025.aasta mõjuaruandest.

Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga

Inseneri- ja ehitussektori ettevõtted ei ole ESRS E2 reostusteemat 2024. aasta aruannetes oluliste IRO’dena (mõjud-riskid-võimalused) käsitlenud ning sama lähenemise on võtnud ka Mapri Ehitus. Samas on võimalik reostuse mõju eraldi välja toodud bioloogilise mitmekesisuse teema all, kuna just see on üks olulisemaid bioloogilist mitmekesisust mõjutavaid tegureid.

Ulatus ja erisused

Kuna teema on Eestis rangelt reguleeritud ja riskid valdavalt riikliku järelevalve all, käsitletakse seda aruandes lühidalt. Hiljem lisatakse aruandluse käsitlusse ka Läti ja Leedu tütarettevõtted, kus kehtib sarnane Euroopa Liidu regulatiivne raamistik.