Protsessi kirjeldus

Otsus, nõustamispartneri valik ja põhimõte

Mapri Ehituse juhtkond otsustas 2025.majandusaasta alguses alustada ESG aruandluse süsteemset arendamist, kohtus erinevate nõustajatega ja valis koostööpartneriks NordicWisdom OÜ, eesmärgiga luua ettevõttesse paindlik ja nõuetele vastav ESG teemade kaardistamise ja aruandluse koostamise protsess.

Olenemata sellest, et nõustamispartneriga koostööd alustades selgus juba esimesel kuul, et Euroopa Liidust on oodata ESG aruandlusnõuete märgatavat nõrgenemist ning suure tõenäosusega Mapri Ehitusele ei rakendu lähiaastatel mingil kujul kohustuslikku lisaaruandlust, otsustati alustatud protsessi jätkata sisuliselt, põhjalikult, aga ka paindlikult ning finantsiliselt ratsionaalselt. Otsus siduda kestlikkuse teemade kaardistus ja vabatahtlik aruandlusprotsess ettevõtte olemasoleva riskijuhtimise raamistikuga annab juhtkonnale täiendava tööriista võimalike mõjude, riskide ja võimaluste süsteemseks hindamiseks. Nii on kestlikkuse teemade käsitlus integreeritud otsustusprotsessi ning juhatuse töölauale, kus seda arvestatakse koos muude äri- ja finantsriskidega, aidates maandada ebakindlust ja tuvastada varakult uusi strateegilisi võimalusi.

Kuigi õiguslik kohustus (CSRD/ESRS) on ettevõtte vaates edasilükatud, jätkab Mapri Ehitus protsessi vabatahtlikult, järk-järgult ja sisuliselt, eesmärgiga olla turust ees ning valmis igasuguseks mõjuaruandluseks. Senini on Mapri Ehitus tunnetanud kestlikkuse teemadega süvitsi tegelemise survet eelkõige finantsasutuste poolt, kuid see on olnud üldist laadi ega ole väljendunud konkreetsete nõuete esitamisena. Avaliku sektori hangetes on kestlikkusega seotud tingimusi seni esitatud minimaalselt ning viimaste osakaal ettevõtte kogutöömahust on olnud marginaalne.

Esialgne kaardistus ja kahese olulisuse hindamine

2025.aasta veebruaris koostati ettevõttesisene kestlikkuse töörühm, kuhu kaasati kvaliteedispetsialist, tööohutuse ja keskkonnateemade spetsialist, kontorijuht, personalijuht, kvaliteedijuht ning tegevjuht. Töörühm töötas tihedas koostöös nõustamispartneriga, et tagada teemade sisuline mõistmine ning ettevõtte tegelikest protsessidest lähtuv lähenemine. Läbi viidi kahese olulisuse analüüs vähendatud mahus, mis hõlmas nii ettevõtte enda tegevuse mõju kui ka sellega seotud riske ja võimalusi. Hindamine toimus ausalt ja läbipaistvalt, läbi arutati kõik kestlikkuse alamteemad, eesmärgiga luua ettevõttele realistlik ja juhtimisotsuseid toetav tulemus, mitte formaalne linnukese tegemine.

Kaardistati kogu olemasolev dokumentatsioon ja protsessid, sh töökorralduse reeglid, ohutusprotseduurid, personalipraktikad, hanke- ja kvaliteedijuhised. Analüüsi käigus selgitati välja teemad, mille üle Mapri Ehitus omab sisulist otsustusõigust ja kontrolli, ning nende juhtimine võeti fookusesse (nö „IN“ teemad). Teemad, mille puhul otsustuspädevus või informatsiooni kättesaadavus puudus (nt globaalse tarneahela sügavama tasandi mõjud), jäeti esialgsest kaardistusest põhjendatult välja, märkides vastavad selgitused ka kahese olulisuse dokumentatsiooni (nö „OUT“ teemad). Järgmise sammuna viidi läbi „IN“ teemade hindamine mõju suuruse, ulatuse, ümberpööratavuse (ainult negatiivsed mõjud), tõenäosuse (ainult potentsiaalsed mõjud ning riskid ja võimalused) ning finantsvõimenduse (ainult riskid ja võimalused) lisamisega. Hindamisprotsessi tulemusena tekkisid erinevate mõjutüüpide, riskide ja võimaluste vaates prioriteetsuse loetelud, kus asjakohaste piirmäärade määramisega „IN“ teemade hulgast veelgi teemasid välja jäeti. See lähenemine võimaldas keskenduda eelkõige neile kestlikkuse aspektidele, kus ettevõte saab tegelikult mõju avaldada ja oma tegevusega lisaväärtust luua, samal ajal mõnevõrra kajastada ka neid teemasid, mis valdkonna mõttes küll olulised, kui mõju, riski või võimaluse suuruse vaates siiski alguses ebaolulised.

Fookus ja ulatus (2025.majandusaasta I pool)

Esimeses etapis keskenduti Mapri Ehituse Eesti tegevuse kaardistamisele, sest valdav osa ettevõtte töömahust ja strateegilisest juhtimisest toimub Eestis. Selgelt määratleti, et lähiaja prioriteet on esmalt aru saada omaenda protsessidest, dokumentatsioonist ja juhtimismehhanismidest ning luua ühtne alus edasiseks mõjuaruandluseks. See lähenemine võimaldas töögrupil keskenduda põhitegevusele ja vältida liigset keerukust, mis oleks tulenenud samal ajal mitme riigi tegevuste paralleelsest kaardistamisest. Samas on juba planeeritud, et pärast Eesti tegevuste läbipaistvaks ja süsteemseks kujundamist laiendatakse sama metoodikat ka Läti (SIA Mapri Buve) ja Leedu (UAB Mapri Statyba) tütarfirmadele (sidusettevõtte RVT Ehitus OÜ jääb mõjuaruandlusest välja). Kuna nende strateegilisi põhisuundi juhib emaettevõte Eestis, on eeldus, et põhimõttelised teemad kattuvad Balti riikide lõikes, kuid lõplik kinnitamine toimub alles kohalike tegevuste ülevaatamise järel (kõige varem 2026.aasta jooksul).

Sidusrühmi esimeses etapis ei kaasatud, sest juhtkond ja töögrupp pidasid oluliseks esmalt ettevõtte siseselt teemad selgeks teha ning kujundada aruande struktuur ja sisu. Alles seejärel plaanitakse sidusrühmi kaasata süsteemselt ja järk-järgult, alustades lähematest ja olulisematest partneritest. Selline ajastus tagab, et sidusrühmade kaasamine toimub juba sisuliselt ette valmistatud alusel, mitte pelgalt formaalselt. Kahese olulisuse analüüsis käsitleti siiski mõningal määral ka kohaliku ja globaalse väärtusahela teemasid, eriti juhtudel, kus oli selge, et Mapri Ehituse roll nende teemade mõjutamisel on väga väike võrreldes kogu väärtusahelaga. Sellised teemad toodi analüüsi ja aruandesse alguses sisse pigem üldisel tasemel, eesmärgiga tõsta teadlikkust ning suunata tuleviku arutelusid, kui ettevõte on valmis oma kestlikkuse tegevusi geograafiliselt laiendama ja väärtusahelas süvendama. Seega on väärtusahela aspektid mõnevõrra täna dokumenteeritud, kuid mitte detailselt juhitud, andes pigem suuna ja orientiiri, mille juurde on kavas tagasi tulla järgnevatel aastatel.

Edasised sammud (2025.majandusaasta II pool ja 2026.majandusaasta I pool)

Kestlikkuse teemade detailsem käsitlus ja sidusrühmade kaasamine

Pärast esmast kaardistust ja aruandevormi kujundamist on kavas liikuda teemade sisulisema käsitlemise juurde. See tähendab, et igat olulist teemat hakatakse vaatama detailsemalt, sidudes selle ettevõtte põhitegevuse ja juhtimisprotsessidega. Järgmises etapis luuakse süsteemne sidusrühmade kaasamise lähenemine: alguses kaasatakse lähemad ja ettevõtte jaoks strateegiliselt olulisemad partnerid (suuremad tellijad, alltöövõtjad, tarnijad ja ettevõtte töötajad), hiljem laieneb kaasamine järk-järgult ka laiematele kogukondadele ja koostöövõrgustikele. Selle eesmärk on tagada, et kestlikkuse teemad oleksid arusaadavad, läbipaistvad ja osapooltega sisuliselt läbi arutatud.

Mõjuaruande koostamine ja avalikustamine

2025. aasta jooksul koostatakse Mapri Ehituse esimene mõjuaruanne, mis avalikustatakse ettevõtte kodulehel 2025. aasta sügisel. See dokument annab ülevaate aruande struktuurist, olulisemate teemade loetelust ning seni kaardistatud põhimõtetest ja lähenemisest. Täiendava sammuna tehakse ettevõtte intranetis kättesaadavaks põhjalikum teemade käsitlus, et tõsta töötajate teadlikkust ja tagada nende kaasatus. 2026. aasta esimeses pooles avaldatakse koos majandusaasta aruandega täiendatud mõjuaruande versioon 2025. aasta kohta (vabatahtlikult ja mitteametliku lisana), kuhu on lisatud esimesed mõõdikud (KPI’d).

Edaspidi muutub mõjuaruandlus iga-aastaseks protsessiks, mille eesmärk on igal aastal suurendada konkreetsust, mõõdetavust ja tulemuste võrreldavust arvestades ka seadusandluses vastuvõetud teemakohaste muudatustega ning turu parimate praktikatega.

Mõõdikute järk-järguline lisamine

Mapri Ehitus on seadnud eesmärgiks lisada mõõdetavad tulemused (mõõdikud) kõigi olulisemate teemade juurde. Esialgu, alates 2025. aasta tegevusi käsitlevast mõjuaruandest (mis esitatakse 2026. aastal), valitakse välja väiksem hulk peamisi indikaatoreid. Nende puhul keskendutakse eelkõige sellele, et andmed oleksid realistlikult kogutavad ja kontrollitavad ning seostatavad ettevõtte tegeliku tegevusega. Aastate jooksul plaanitakse mõõdikute hulka järk-järgult laiendada ja täiendada, et suurendada mõjuaruandluse mõõdetavust ning võrreldavust.

Andmete kogumise ja hoiustamise süsteemi loomine

Eesmärgiga tagada, et lisanduvate mõõdikute  rakendamine ei tooks kaasa liigset käsitööd ega ebakvaliteetsete või kontrollimata numbriliste näitajate esitamist, on eesmärk luua ettevõttes süsteemne kestlikkusega seotud andmete kogumise, hoiustamise ja avaldamise raamistik. See tähendab, et aruandluse aluseks olev info koondatakse ühtsesse süsteemi, kus andmed on standardiseeritud, jälgitavad ja vajaduse korral hiljem ka auditeeritavad. Selline lähenemine vähendab vigade riski, võimaldab usaldusväärselt võrrelda tulemusi aastate lõikes ning loob kindla aluse nii vabatahtlikuks aruandluseks kui ka tulevikus võimaliku kohustusliku aruandluse nõuete täitmiseks.

Kasutatud ettevõttesiseste dokumentide ja protsesside ülevaade, tähestikulises järjekorras:

• Automaatsed mõõte- ja seire seadmed objektidel
• Bauwise aruandlus ja võimalused
• CO₂-kalkulatsioonid ja materjalide LCA-d (kui olemas)
• Ehituseelse planeerimise dokumendid ja BIM-mudelid
• Energiatarbimise aruanded objektide ja kontorite lõikes
• Erinevad tegevus- ja ehitusload
• Ettevõtte koduleht
• Ettevõtte riskianalüüs ja selle regulaarne ülevaatus
• Ettevõtte siseveeb
• Ettevõtte sotsiaalmeediakanalid
• Garantiijuhtumite analüüs
• Hanke- ja partnerihindamise kord
• Hankeanalüüsid ja tellijate tagasiside
• Hankedokumendid ja töövõtulepingud
• HR programmide andmed
• Isikuandmete töötlemise kord
• Isikukaitsevarustuse arvestuskaardid
• ISO 14001 dokumentatsioon
• ISO 45001 dokumentatsioon
• ISO 9001 dokumentatsioon
• IT-alane dokumentatsioon
• J-101 (01) Töökorralduse eeskiri
• Juhatuse tasandi aruandlus, muudatusettepanekute elluviimine
• JUHTIMISKÄSIRAAMAT
• Juhtkonnapoolse ülevaatuse protokollid
• Jäätmeõiendid ja jäätmepartnerite aruanded
• Keskkonnakaitse nõuete ja KOV lubade tingimuste ülevaated
• Keskkonnamõju hindamise (KSH) aruanded
• Kestlikkuse kaardistuse, tegevusplaanide ja riskihindamise dokumentatsioon
• Lahkumisküsitluste ja -intervjuude süsteem
• Majandusaruanded
• Masinate ja tehnika rentimise põhimõtted
• Mittevastavuste register
• Objekti lõppdokumentatsioon ja üleandmisaktid
• Objekti põhised sisekorraeeskirjad ja privaatsusteatised
• Objekti töökorralduse dokumendid
• Objekti tööohutuse ja keskkonnakontrolli dokumendid
• Objektide töökaardipõhine pääsuloogika
• Objektide töökorralduse juhendid (nõuded ruumidele, sanitaartingimustele, jne)
• Objektipõhine jääkmaterjalide ja taaskasutusvoogude jälgimine
• Ohutusnõuete täitmise statistika ja töökeskkonna tagasiside
• Ostuarvete maksetähtaegade analüüs
• P-201 Dokumendiohje
• Palgapoliitika alane dokumentatsioon
• Protseduur: P-303 Hädaolukord
• Puhkuse graafikud
• Riiklikud ehitusnõuded (nt märgistus, kasutusjuhised, päästeplaanid)
• Seotud osapoolte deklaratsioonivormid juhtkonna ja võtmeisikute tasandil
• Sisekliimast tulenevad riiklikud nõuded
• Sisesed kontrollimehhanismid (nt kinnitusringid, mitme poolne otsustamine hangetes)
• Tellijate tagasiside register
• Tootjate EPD-d (kui olemas)
• Tööandja töötamise registri andmed (EMTA)
• Töökeskkonnanõukogu protokollid
• Töölepingud
• Töörahulolu-uuringute tulemused (HappyMe platvorm)
• Töötajate koolituste register, riiklike kutsetunnistuste süsteem
• Töötervishoiu riskianalüüsid ja -arsti regulaarsed tagasisidestamised
• Töövaidlused
• Töövõimetuslehed
• Tööõnnetuste register (statistika ja raskusaste, töövõime kaotuse juhtumid)
• V-301(01) Ettevõtte keskkonnaaspektide register
• Vilepuhumise kanalite ja järeltegevuste kirjeldused
• Värbamis- ja edutamisprotsessi läbipaistvus
• Üldisele e-meilile tulevad päringud, tagasiside ja kaebused

Mõjuaruandlusega seotud kohtumiste ja arutelude ülevaade:

Mõjuaruande teemade ja nende ettevõte põhiprotsessidega integreerituse kaardistamine, teemadega seotud ettevõttesiseste dokumentide ja allikate täiendamine ning muud tegemised toimusid 2025.aasta veebruarist oktoobrini ettevõtte igapäevatöö raames. Lisaks ettevõttesiseselt panustatud ajale (individuaalne töö, meeskondlikud arutelud, e-mailide ja infovahetus, jmt) toimusid regulaarselt kohtumised ja arutelud ka ettevõtteväliste kestlikkuse partneritega, millest ülevaade on esitatud järgnevas tabelis. Kogu protsessi juhtis Mapri Ehituse kvaliteedijuht.