Ressursid ja jäätmed
Mapri Ehitus käsitleb ressursikasutust ja jäätmeid kui igapäevast juhtimisülesannet: kasutame materjale säästlikult, eelistame läbipaistvaid tarnijaid ning lähtume selgetest keskkonnanõuetest. Objektil kogume, sorteerime ja suuname jäätmed volitatud käitlejatele, taaskasutame kasutamata materjale ning jälgime ohtlike jäätmete korrektset käitlust. Järk-järgult laiendame mõõdikuid ja ringluspõhiseid lahendusi, et vähendada kulusid ja keskkonnajalajälge ilma töökindlust või kvaliteeti ohverdamata.
Ressursside ja tooraine kasutamine, sh ringlusesse võtmine
Ressursside ja tooraine kasutamine, negatiivne tegelik mõju
Ehitussektori tegevus eeldab märkimisväärset ressursside ja toormaterjalide kasutamist (nt puit, metallid, betoon, soojustusmaterjalid, jne), mis omab otsest negatiivset mõju loodusvaradele ning vastavate ressursside kättesaadavusele. Ressursikasutus suurendab süsinikujalajälge ning avaldab kaudset survet bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale. Mapri Ehituse jaoks on see teema strateegiliselt oluline nii keskkonna- kui ka finantsmõjude vaates.
Ressursside ja tooraine kasutamine, seotud riskid
Ettevõtte sõltuvus piiratud või reguleeritud loodusressurssidest (nt metallid, puit) võib tulevikus suurendada kuluriski ja ohustada tarnekindlust. Riskid on hajutatud pikaajaliste tarnesuhete, heade koostöö- ja maksepraktikate ning võtmematerjalide hankimise mitme tarnija kaudu. Samas jääb risk oluliseks, arvestades globaalsete toormeturgude hinnakõikumisi ja regulatiivsete piirangute karmistumist, geopoliitilisi olukordi ning fakti, et alternatiivsete lahenduste välja töötamine on ajamahukas ja kulukas. Lisaks tuleb arvestada, et materjalivalikuid ja -koguseid dikteerib paljuski klient ehk tellija, mistõttu ettevõtte võimalus riske iseseisvalt maandada on piiratud.
Juhtimispõhimõtted 2025. aastal
Mapri Ehitus juhib ressursi- ja tooraine kasutust kui finantsiliselt olulise kaaluga valdkonda läbi hanke- ja pakkumisprotsesside, mille dokumentides on selgelt määratletud keskkonnanõuded. Põhiressursse (nt puit, metallid, betoon) käsitletakse põhjalikumalt, lähtudes nende finantsilisest kaalust ja tarneahela kriitilisusest.
Ressursikasutuse riskid ja maandamismeetmed on kirjeldatud ettevõtte keskkonnaaspektide registris, mida täiendatakse regulaarselt. Kvaliteedi- ja hankemeeskonnad hindavad tarnijatelt saadud toote keskkonnadeklaratsioone (EPD), elutsükli hindamise (LCA) tulemusi ja tehnilisi andmeid. Innovatsiooniga kursis olemiseks korraldatakse regulaarselt tarnijate tehaste külastusi ja spetsialistide regulaarset koolitamist. Ressursside kasutamise juhtimises tuginetakse ka rahvusvahelistele standarditele ISO 14001 ja ISO 9001.
Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga
Euroopa Liidu ringmajanduse poliitikad ja materjalistrateegiad rõhutavad ressursikasutuse vähendamist ning materjalide ringlussevõtu suurendamist. Tänane parim praktika sektoris on keskenduda pikaajalistele tarnesuhetele ja tarnijate keskkonnaandmete läbipaistvusele. Mapri Ehituse lähenemine on kooskõlas Euroopa arengusuundadega ja loob eeldused jätkusuutlikuks ressursikasutuseks.
Ulatus ja erisused
Teema käsitlus keskendub täna eelkõige Mapri Ehituse otsese kontrolli all olevatele tegevustele Eesti ettevõtte vaates. Kuna ärikriitiliste ressursside tarnimine toimub juba täna tsentraalselt, laieneb sama lähenemine ka Läti ja Leedu tütarettevõtetele. Väärtusahela laiemad keskkonnamõjud käsitletakse alguses üldisel tasandil, eesmärgiga tõsta teadlikkust ja valmistuda tulevikus detailsemaks aruandluseks.
Käesolevas aruandes käsitletakse ressursside kasutamist siiski üldisel tasandil, kuna teema on osaliselt riiklikult reguleeritud ja andmed on täna keeruliselt kättesaadavad. Samas on selge, et tulevikus tuleb teemat järjest põhjalikumalt käsitleda. Eelkõige puudutab see peamisi ehitusmaterjale (betoon, puit, metallid, soojustusmaterjalid), nende taaskasutuse või taaskasutatavuse osakaalu ning toote tasemel keskkonnainfo (nt EPD-de ja LCA analüüside) kättesaadavust. Pikemas perspektiivis on kavas aruannetes tuua välja ka, kui suurel osal kasutatud toodetest selline info olemas on ning milline on aruandeperioodil kasutatud või müüdud toodete vastav osakaal.
2025. aasta seniste andmete põhjal moodustavad betoon ja teras Mapri Ehituse toorainete kogumaksumusest alla 20%, seega nende eraldi põhjalik käsitlemine alguses ei ole vajalik.
Materjalikasutus ja ringlusesse võtmine, seotud võimalused
Ehitussektori üks olulisemaid arengusuundi on materjalide ringluspõhise kasutuse suurendamine, et vähendada uue toorme tarbimist ja ehitusjäätmete hulka. Mapri Ehitus käsitleb seda hetkel tuleviku võimalusena, mis on tihedalt seotud ettevõtte ressursside kasutuse ja infrastruktuurist väljuvate materjalide juhtimisega, koostöös vastava riikliku arengu ning hoolikalt valitud innovaatiliste partnerite vastavate sammudega.
Juhtimispõhimõtted 2025. aastal
Ettevõtte senine fookus on olnud materjalide korrektne kogumine ja üleandmine volitatud jäätmekäitlejatele ning objektil kasutamata jäänud materjalide korduskasutamine, mis on ettevõtte otsese kontrolli all olevad tegevused.
Mõõdikud: 2025. aastast mõjuaruandest alates lisatakse aruandlusse ka esimesed mõõdikud jäätmekäitlejate aruannete ja õiendite põhjal, mis loob aluse ringlussevõtu süsteemseks seireks ning edasisteks otsusteks ja tegevusteks.
Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga
Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtt küllaltki kõrge, kuid valdavalt suunatakse need täna veel madalama väärtusega tagasitäitesse. Mapri Ehituse eesmärk on kooskõlas partneritega järk-järgult suurendada kvaliteetse ringluse osakaalu, et materjalid jõuaksid uue toorainena tagasi ehitustsüklisse. Selleks on oluline olla kursis valdkonna innovatsiooniga ning teha koostööd pädevate tarnijate ja partneritega, kelle jaoks ringmajandus ja innovaatilised lahendused on strateegiliseks prioriteediks.
Samas sõltub uuenduslike ja ringluspõhiste materjalide laialdasem kasutuselevõtt selgelt nende finantsilisest kättesaadavusest, sest kui need on oluliselt kallimad kui traditsioonilised alternatiivid, seega on nende tänane rakendamine piiratud.
Ulatus ja erisused
Hetkel käsitleb Mapri Ehitus materjalide ringlusse võttu pigem üldisel tasandil kui tuleviku arengu suunda. Aastate jooksul on plaanis muuta käsitlus konkreetsemaks, esmalt mõõdikute kogumise ja lahti mõtestamise kaudu, seejärel läbi partnerlussuhete ja innovaatiliste lahenduste, mille puhul hinnatakse nii keskkonnaalast mõju kui kindlasti endiselt kulumõju. Sarnaselt teiste teemadega on alguses fookus Eestis, hiljem sarnases mahus ka Läti ja Leedu tegevusel.
Pikemas perspektiivis eeldatakse, et ringluspõhiste materjalide ja lahenduste kulud vähenevad ning need muutuvad finantsiliselt jätkusuutlikumaks, võimaldades ettevõttel suurendada ringlusse suunatud materjalide tegelikku osakaalu.
Jäätmemajandus, sh ohtlikud jäätmed
Ettevõttest väljuvad ressursid, negatiivne tegelik mõju
Ehitusprotsessi käigus tekib paratamatult erinevaid ressursiväljavoolusid, mis väljuvad ettevõtte infrastruktuurist. Kui neid ei koguta ega suunata sihipäraselt ringlusse, suureneb nii ettevõtte keskkonnajalajälg kui ka jäätmete hulk.
Organisatsioonisisene jäätmeteke, negatiivne tegelik mõju
Ehitussektoris tekib tegevuste käigus vältimatult jäätmeid, sealhulgas lammutusjäätmeid, pinnasejäätmeid, pakendeid ja erinevaid kõrvalsaadusi. Mapri Ehituse jaoks on jäätmeteke negatiivne tegelik mõju, mis suurendab ettevõtte keskkonnajalajälge ning mille juhtimisel on oluline roll ka finantsilises vaates.
Organisatsioonisisene jäätmeteke, seotud võimalused
Jäätmete süstemaatilisem kogumine ja analüüsimine, korduskasutuse suurendamine ning koostöö partneritega, kelle jaoks ringmajandus ja innovaatilised lahendused on prioriteetsed, võimaldavad ettevõttel järk-järgult kasvatada jäätmete kõrgema väärtustamise taset. Kuigi ringluspõhiste lahenduste kasutuselevõtt võib alguses olla kulukam, toetab nende järk-järguline integreerimine ettevõtte finantsilist ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis.
Ohtlike jäätmete käsitlus, seotud riskid
Ehitusprotsessides tekib teatud koguses ohtlikke jäätmeid, mille korrektne kogumine ja nõuetekohane üleandmine on keskkonnakaitse seisukohalt hädavajalik ning Mapri Ehituses riskina prioriteetselt juhitud.
Juhtimispõhimõtted 2025. aastal
Mapri Ehitus kogub ja sorteerib kõik jäätmed ning kõrvalsaadused objektil, andes need üle volitatud jäätmekäitlejatele vastavuses riiklike nõuetega. Kasutamata, kuid kvaliteetsed materjalid suunatakse uutele objektidele, et vähendada jäätmeid, hoida ressursikadu kontrolli all ja piirata finantskulusid.
Kõik jäätmetega seotud riskid ja maandamismeetmed on kaardistatud Mapri Ehituse keskkonnaaspektide registris. Ohtlike jäätmete puhul juhindub Mapri Ehitus rangelt riiklikest ja kohalike omavalitsuste nõuetest ning keskkonnaaspektide registris kirjeldatud riskidest ja kohustuslikest maandamismeetmetest. Kõik kõrvalekalded registreeritakse mittevastavuste registris. Riskid on täna juhitud kehtivate protseduuride ja seire kaudu, kuid inimfaktori tõttu ei saa neid täielikult välistada ka tulevikus.
Mõõdikud: Alates 2025. aasta mõjuaruandest, lisatakse aruandlusse esimesed mõõdikud, mis põhinevad jäätmekäitlejate aruannetel ja õienditel. Esialgu on plaanis mõõta:
- ringlusse suunatud jäätmete osakaalu (%) ning jäätmete kogumahtu suhtarvuna,
- ohtlike jäätmete korrektse käitluse osakaalu (%) ning objektil tuvastatud rikkumiste arvu aastas,
- võimalusel pinnasejäätmete taaskasutamise osakaalu, mille jälgimiseks lisatakse ESG-leht objekti lõpetamise protokolli.
Olulisus ja võrdlus tänase parima praktikaga
Eestis moodustavad ehitus- ja lammutusjäätmed ühe suurima jäätmevoo. Kuigi oluline osa neist suunatakse ringlusse või taaskasutusse, kasutatakse valdavalt madalama väärtusega tagasitäidet, mistõttu jääb tegelik ressursina tagasitoomine piiratuks. Parim praktika eeldab jäätmete käsitlemist ressursina, mida saab ringlusesse tagasi tuua. Mapri Ehitus näeb tulevikuvõimalust süsteemse kogumise, seire ja korduskasutuse laiendamises, kuid sõltub siin valdkonna partnerite arengust ja ambitsioonist.
Ulatus ja erisused
Mapri Ehitus keskendub hetkel otsese kontrolli all olevale jäätmekäitlusele ehitusobjektidel Eestis, tagades hoolsuse ja korrektse koostöö volitatud jäätmekäitlejatega. Kuna valdkond on tugevalt reguleeritud ja suur osa ressursiväljavoolust liigub jäätmekäitlejate kaudu, käsitletakse teemat aruandes üldisel tasandil. Järgnevalt laiendatakse käsitlust ka Läti ja Leedu tütarettevõtetele.
